Share

LISTEN: Crocodile’s Funeral (in English) and read in IsiZulu, IsiXhosa and download 8 official languages

accreditation
Crocodile’s funeral
Crocodile’s funeral

This story is brought to you by Nal'ibali, which means Here's the story in isiXhosa.

Nal'ibali is a storytelling initiative that aims to establish a culture of reading for enjoyment in children.

Listen to the story in English below or scroll down to download the PDF story in English, isiZulu, isiXhosa, Sepedi, Sesotho, SeTswana, Xistonga and Afrikaans.

Crocodile's funeral (English)

All the animals knew that Crocodile had a big pile of gold in her house, but none of them had ever seen it because Crocodile was nasty and mean. She would chase them away and bite them with her sharp teeth. One hot day in summer, Monkey was out walking by the river when he saw Crocodile lying in the sunshine. Monkey, who was very naughty, picked up a stick and poked Crocodile on the side of her body. Crocodile didn’t move, so Monkey poked her again.

500xcrocodile.jpg


“She must be dead,” said Monkey. He ran off to tell the other animals. All the animals arrived to have a funeral for Crocodile. They stood around her body and talked. They wanted to know who would get Crocodile’s big pile of gold. They all wanted the gold, of course, but the law of the bushveld said that the gold belonged to Crocodile’s relatives. And that was the problem – nobody knew who Crocodile’s living relatives were. So wise Tortoise called a big meeting on the river bank to find out.

First, the birds, with their colorful feathers and beautiful voices, stood up to speak. “We must be the living relatives of our dear mother Crocodile,” they sang together. “Even though Crocodile was not as beautiful as we are, she laid big eggs in the sand. We deserve her big pile of gold.” The other animals shouted, “NOOO!” and the birds sat down.

“That is very true,” said Tortoise. “Crocodile did lay big eggs in the sand. Does anyone else have something to say about it?” The lizard clan stood up and hissed at the birds. “That’s rubbish,” said the leader of the lizards. “I know plenty of lizards who also lay eggs, and we aren’t birds at all. The crocodile was a member of our clan because of her scaly skin. We deserve the big pile of gold.” The other animals shouted, “NOOO!” and the lizards sat down. “That is also very true,” said Tortoise. “Crocodile does have scaly skin. Does anyone else have something to say about it?” There was a splash from the river, and four blue heads popped out of the water. “We don’t care if she laid eggs, or had scaly skin,” said the fish. “We have scales too, and we used to watch Crocodile swim underwater every day. She was a fish, just like us. We deserve the big pile of gold.”


“Oh no, that’s not true,” said the leader of the lizards. “Just look at her lying there. She has four legs. Show me a fish with four legs.” “But she swam,” said the fish. “Wait!” said Springbok. “Crocodile has four legs. Everyone in the buck clan has four legs too, so she must have been a buck. We deserve the big pile of gold.” “But you don’t lay eggs,” sang the birds. The fish popped out of the river and sprayed water on the birds. The birds took off into the sky and flapped around.“Why did you do that?” asked one of the birds. “If you really are Crocodile’s relatives, then you would love water,” said the fish. “Besides, did you ever see Crocodile fly?”

And soon all the animals of the bushveld were fighting amongst themselves and shouting. “Stop, everybody! Stop!” said Tortoise, but no one would listen to him. Suddenly, Tortoise felt a tap on his shoulder and turned around. Something terrible was looking down at him. It had great big eyes and very sharp teeth. It was Crocodile! “I thought you were dead,” said Tortoise, shaking in his shell. “I was sleeping,” said Crocodile in her big voice. “But all this noise woke me up.” Tortoise mumbled an apology and scuttled off into the bushveld. Crocodile turned to the other animals. “Hey!” she shouted. Everyone stopped fighting and was silent. They looked at Crocodile with wide eyes.

500xcrocodile.jpg


“That’s better,” said Crocodile. “So you all want my gold, do you? Well, firstly, I would like to have dinner with my living relatives. So who wants to stay and eat something delicious?” asked Crocodile licking her lips. “The birds are your relatives,” said the fish, swimming away quickly. “Oh, no, the buck are,” said the birds flying off into the treetops. “They have four legs.” But the buck clan had already disappeared into the bushes. “Well,” said the lizards, “that leaves only us. Oh please, don’t gobble us up, Crocodile.” “Gobble you up?” said Crocodile smiling. “Why would I eat my own relatives? Come on, lizards. Let’s go and have dinner.”

So the lizards followed Crocodile to her hut, where they ate marula cake and drank delicious spring water, and told jokes and laughed until it was dark outside. And from that day on, all the animals knew that the lizards were the true living relatives of Crocodile, and that when she did actually die, they would get her big pile of gold.

To read the story in another language, download a pdf below:

Download the English pdf here

Download the isiXhosa pdf here

Download the isiZulu pdf here

Download the Sesotho pdf here

Download the Sepedi pdf here

Download the Setswana pdf here

Download the Xitsonga pdf here

Download the Afrikaans pdf here

Umngcwabo kaNgwenya (IsiZulu)

Translated by Dumisani Sibiya

Zonke izilwane zabe zazi ukuthi uNgwenya unegolide eliyinqwaba emzini wakhe, kodwa asikho esasike salibona ngoba uNgwenya wayenonya futhi eziqhenya. Wayezixosha, azilume ngamazinyo akhe acijile. Ngelinye ihlobo elishisayo, uNkawu wayehamba eduze komfula ngenkathi ebona uNgwenya elele elangeni. UNkawu owayegangile, wathatha indukwana wahlokoloza uNgwenya ohlangothini lomzimba wakhe. UNgwenya akazange anyakaze, ngakho uNkawu wamhlokoloza futhi. 

500xcrocodile.jpg


“Okusho ukuthi ufile,” kwasho uNkawu. Wagijima wayotshela ezinye izilwane. Zonke izilwane zafika ukuze zizokwenza umngcwabo kaNgwenya. Zama zazungeza isidumbu sakhe zakhuluma. Zazifuna ukwazi ukuthi ngubani ozothola inqwaba enkulu yegolide likaNgwenya. Zonke zazifuna igolide, phela, kodwa umthetho wasehlanzeni wawuthi igolide lingelezihlobo zikaNgwenya. Kanti-ke lokho kwakuyinkinga – akekho owayazi izihlobo eziphilayo zikaNgwenya. Ngakho uFudu ohlakaniphileyo wabiza umhlangano omkhulu ngasosebeni lomfula ukuze athole okuthile ngalokhu. 

Zisuka amadaka nje, izinyoni, nezimpaphe zazo ezinemibalabala kanye namazwi amtoti, zasukuma ukuze zikhulume. “Siyizihlobo eziphilayo zikamama wethu uNgwenya,” zacula ngokuhlanganyela. “Nakuba uNgwenya ebengemuhle njengathi, ubezalela amaqanda amakhulu esihlabathini. Sikufanele ukuthola inqwaba enkulu yegolide lakhe.” Ezinye izilwane zamemeza, “CHAAA!” izinyoni zase zihlala phansi.  “Kuyiqiniso elingephikwe lokho,” kwasho uFudu. “UNgwenya ubezalela amaqanda amakhulu esihlabathini. Kukhona omunye ofuna ukusho okuthile?” Sasukuma isizwe sezibankwa. “Wumbhedo lowo,” kwasho umholi wezibankwa. “Ngazi izibankwa eziningi nazo ezizalela amaqanda, kodwa kasizona nhlobo izinyoni. UNgwenya ubeyilunga lesizwe sakithi ngenxa yesikhumba sakhe esinamazekecela. Sikufanele-ke ukuthola izindimbane zegolide.” Ezinye izilwane zamemeza, “CHAAA!” izibankwa nazo zase zihlala phansi. 


“Kuyiqiniso elingephikwe nalelo,” kwasho uFudu. “UNgwenya ubenesikhumba esinamazekecela. Ngabe ukhona omunye onokuthile afuna ukukusho ngalokhu?” Kwezwakala ukukhala kwamanzi, kwase kuvela amakhanda aluhlaza okwesibhakabhaka khona emanzini. “Asinandaba ukuthi ubezalela amaqanda, noma ubenesikhumba esinamazekecela,” kwasho izinhlanzi. “Nathi sinawo amazekecela, futhi besihlale simbona njalo uNgwenya ebhukuda ngaphansi kwamanzi zonke izinsuku. Ubeyinhlanzi, njengathi nje. Ngakho sikufanele ukuthatha inqwaba yegolide.” “Awu, ngeke, akulona iqiniso lokho,” kwasho umholi wezibankwa. “Mbheke njengoba elele laphaya. Unemilenze emine. Ngikhombise inhlanzi enemilenze emine.” “Kodwa ubebhukuda,” kwasho inhlanzi. 

“Kahleni bo!” kwasho uNsephe. “UNgwenya unemilenze emine. Zonke izinyamazane esizweni sezinyamazane zinemilenze emine, okusho ukuthi naye ubeyinyamazane phela. Sikufanele nathi ukuthola le nqwaba yegolide.” “Kodwa nina aniwazaleli amaqanda,” kucula izinyoni. Inhlanzi yaphuma iqhasha emfuleni yathela izinyoni ngamanzi. Izinyoni zasuka zandiza zaya esibhakabhakeni zibhakuza. “Ukwenzeleni lokho?” kwabuza enye yezinyoni. “Uma ngabe niyizihlobo zikaNgwenya ngempela, kumele ngabe niyawathanda phela amanzi,” kwasho inhlanzi. “Ngaphandle kwalokho, nake nambona yini uNgwenya endiza?” Ngokushesha izilwane zehlanze zase zilwa zodwa, zithethisana. “Yimani, nonke! Yimani!” kwasho uFudu, kodwa akekho owamlalela. Khona manjalo uFudu wezwa kukhona omthintayo ehlombe wase ephenduka ebheka emuva. Kwakukhona into embi embuka kabi ingenhla. Yayinamehlo amakhulu namazinyo acijile. KwakunguNgwenya!  “Bengicabanga ukuthi ufile,” kwasho uFudu, eqhaqhazela egobolondweni lakhe. “Bengilele,” kwasho uNgwenya ngezwi lakhe elikhulu. “Kodwa umsindo wenu ungivusile.” UFudu wavungama exolisa, ebaleka eseqonde ehlanzeni. UNgwenya waphendukela kwezinye izilwane.  “Hheyi nina!” esho ethetha. Zonke izilwane zayeka ukulwa zase zithula du. Zabuka uNgwenya ziwaqwebulile amehlo. 

500xcrocodile.jpg


“Kungcono-ke lokho,” kwasho uNgwenya. “Okusho ukuthi nonke nifuna igolide lami, akunjalo? Kulungile, okokuqala, ngizothanda ukuba nesidlo nezihlobo zami eziphilayo. Ngubani ofuna ukuhlala adle okumnandi?” kwabuza uNgwenya ekhotha izindebe zakhe.  “Izinyoni ziyizihlobo zakho,” kwasho izinhlanzi, zibaleka zitshuza emanzini ngokushesha. “Awu, lutho, yizinyamazane eziyizihlobo zakho,” kwasho izinyoni zindiza ziyothi chwa phezulu ezihlahleni. “Zinemilenze emine.” Kodwa isizwe sezinyamazane sase sinyamalale kudala sangena ezihlahleni. “Kulungile-ke,” kwasho izibankwa, “sekusele thina kuphela manje. Siyacela, ungasigwinyi phela, Ngwenya.” “Ngigwinye nina?” kwasho uNgwenya emoyizela. “Ngingazidlelani kodwa izihlobo zami? Wozani, zibankwa. Masihambeni siyodla isidlo.” 

Nebala izibankwa zalandela uNgwenya kwaqondwa endlini yakhe, lapho lezi zilwane ezafika zadla khona ikhekhe lamaganu zase ziphuza amanzi amnandi esiphethu, zaxoxelana izindaba zahleka kwaze kwaqala ukuba mnyama phandle. Ukusukela ngalelo langa, zonke izilwane zazi ukuthi izibankwa ziyizihlobo eziphilayo ngempela zikaNgwenya, nokuthi kuyothi mhla esefa ngempela, yizibankwa eziyothola inqwaba yegolide. 

Umngcwabo kaNgwenya (IsiXhosa)

Translated by Kholisa Podile

Zonke izilwanyana zazisazi ukuba uNgwenya unemfumba enkulu yegolide emzini wakhe, kodwa akakho owakhe wayibona kuba uNgwenya wayenolunya kwaye ekhohlakele. Wayeza kuzileqa azilume ngamazinyo akhe abukhali. Ngosuku olushushu lwasehlotyeni, uNkawu wayephumile ehamba-hamba emlanjeni waze wabona uNgwenya engqengqile egcakamele ilanga. UNkawu, owayeqaqadekile, wachola intonga waze wahlokohla uNgwenya ecaleni emzimbeni wakhe. UNgwenya zange ashukume, waphinda wamhlokohla uNkawu.

500xcrocodile.jpg


“Ngokuqinisekileyo ubhubhile,” watsho uNkawu. Wabaleka waya kuxelela ezinye izilwanyana. Zonke izilwanyana zafika emngcwabeni kaNgwenya. Zema zijikeleze umzimba wakhe zithetha. Zazifuna ukuqonda ukuba ngubani oza kufumana imfumba enkulu yegolide kaNgwenya. Zonke zaziyifuna igolide, kakade, kodwa umthetho wasematyholweni wawusithi igolide yeyezalamane zikaNgwenya. Ingxaki yayiyileyo – akukho mntu wayesazi ukuba ngoobani izalamane zikaNgwenya eziphilayo. Ngoko ke uFudo olumkileyo wabiza intlanganiso enkulu ngasemlanjeni ukuze kufunyaniswe oko.

Okokuqala iintaka, ngeentsiba zazo ezimibala-bala namazwi azo amnandi, zasukuma zathetha. “Ngokuqinisekileyo sizizalamane zikamama wethu esimthandayo uNgwenya,” zacula kunye. “Nangona uNgwenya wayengemhlanga njengathi, ebebekela amaqanda amakhulu esantini. Sikufanele ukufumana imfumba enkulu yegolide.” Zakhwaza ezinye izilwanyana, “HAYI-I-I!” zaze zahlala phantsi iintaka. “Yinyaniso engenakuphikiswa leyo,” watsho uFudo. “UNgwenya ebebekela amaqanda amakhulu esantini. Ingaba ukhona omnye onento yokuthetha?”


Uhlanga lwamacilikishe lwasukuma, lwafuthela iintaka. “Ngamampunge lawo,” yatsho inkokheli yamacilikishe. “Ndazi amacilikishe amaninzi nawo azalela amaqanda, kodwa thina asizontaka kwaphela. UNgwenya ebelilungu lohlanga lwethu ngenxa yesikhumba sakhe esinamaxolo. Sikufanele ukufumana imfumba enkulu yegolide.” Zakhwaza ezinye izilwanyana, “HAYI-I-I!” aze ahlala phantsi amacikilishe. “Yinyaniso engenakuphikiswa leyo,” watsho uFudo. “UNgwenya ebenesikhumba esinamaxolo. Ingaba ukhona omnye onento yokuthetha?”

Kwabakho umtshizo ophuma emlanjeni, kwaze kwatakela ngaphandle kwamanzi iintloko ezine ezizuba. “Asikhathali yinto yokuba yena ebezalela amaqanda, okanye kukuba ebenesikhumba esinamaxolo,” itshilo intlanzi. “Sinamaxolo nathi, kwaye besiqhele ukubukela uNgwenya equbha phantsi kwamanzi yonke imihla. Ebeyintlanzi, njengathi. Sikufanele ukufumana imfumba enkulu yegolide.” “Owu hayi, asiyonyaniso leyo,” yatsho inkokheli yamacilikishe. “Mjonge ngoku elele phaya. Unemilenze emine. Ndibonise intlanzi enemilenze emine.” “Kodwa ebequbha,” yatsho intlanzi.

“Khanimeni!” watsho uBhadi. “UNgwenya unemilenze emine. Wonke umntu kuhlanga lwamabhadi unemilenze emine, ngoko ke ngokuqinisekileyo ebelibhadi. Sikufanele ukufumana imfumba enkulu yegolide.” “Kodwa anizaleli maqanda,” zacula iintaka. Intlanzi yatakela ngaphandle komlambo yaze yatshiza iintaka ngamanzi. Iintaka zasuka zabhabha ukuntingela esibhakabhakeni ziphaphazela. “Uyenzele ntoni loo nto?” yabuza enye yeentaka. “Ukuba benizizalamane zikaNgwenya ngenene, beniya kuwathanda amanzi,” yatsho intlanzi. “Ngaphaya koko, nanikhe nambona uNgwenya ebhabha?” Ngephanyazo zonke izilwanyana etyholweni zazisilwa zodwa zikhwaza. “Yimani, wonke umntu! Yimani!” watsho uFudo, kodwa akakho owayemmamele.


Ngephanyazo, weva umbambazelo egxalabeni lakhe, wajonga emva. Kwakukho into eyoyikekayo eyayimjongele ezantsi. Yayinamehlo amakhulu namazinyo abukhali. YayinguNgwenya! “Bendicinga ukuba ubhubhile,” watsho uFudo, engcangcazela eqokobheni lakhe. “Bendilele,” watsho uNgwenya ngelizwi lakhe elikhulu. “Kodwa ndivuswe yiyo yonke le ngxolo.” UFudo wadumzela ecela uxolo waze warhubuluzela ngasematyholweni. UNgwenya wajika wajonga ezinye izilwanyana. “Heyi!” wakhwaza. Wonke umntu wayeka ukulwa kwaze kwathi cwaka. Bajonga uNgwenya bengawatwezanga ngako amehlo.

500xcrocodile.jpg

“Kwatsho kwabhetele,” watsho uNgwenya. “Kanene nonke nifuna igolide yam, ingaba kunjalo? Kulungile, okokuqala, ndinqwenela ukufumana isidlo sasebusuku nezalamane zam eziphilayo. Ngoko ke ngubani ofuna ukusala ukuze atye ukutya okumnandi?” wabuza uNgwenya ekhotha imilebe yakhe. “Iintaka zizalamane zakho,” yatsho intlanzi, iqubhela kude ngokukhawuleza. “Owu hayi, ngamabhadi,” zatsho iintaka zibhabha zisiya kuthi ngcu phezulu emithini. “Anemilenze emine.” Kodwa uhlanga lwamabhadi lwaluselunyamalele ematyholweni. “Kulungile,” atsho amacilikishe, “ngoku kushiyeke thina sodwa. Uze uncede, ungasityi torho, Ngwenya.” “Ukunitya?” watsho uNgwenya encumile. “Ndingazityela ntoni izalamane zam? Hayini bo, macilikishe. Masihambeni siye kwisidlo sasebusuku.”

Ngoko ke amacilikishe alandela uNgwenya aya endlwini yakhe, apho bafika batya ikeyiki yemarula basela namanzi amnandi asemthonjeni, babebaliselana okuhlekisayo behleka kwade kwarhatyela. Kanti ukususela ngaloo mini, zonke izilwanyana zaba nolwazi lokuba amacilikishe azizalamane zenene eziphilayo zikaNgwenya, kwacaca ukuba mhla wabhubha, ngawo aya kufumana imfumba enkulu yakhe yegolide.

This story was created by Kai Tuomi and Samantha van Riet (illustrator)

Sign up to our newsletter to be notified of new bedtime stories for kids:

Sign up for Parent24's newsletters.

Read more:

  • These sisters are reading bedtime stories to kids all over the world
  • FREE DOWNLOAD: Little Ant's big plan (in English, isiXhosa, isiZulu and 8 more languages)
  • READ: Dirty Dassie (in English, isiZulu, isiXhosa, and download in 8 official languages)
  • We live in a world where facts and fiction get blurred
    Who we choose to trust can have a profound impact on our lives. Join thousands of devoted South Africans who look to News24 to bring them news they can trust every day. As we celebrate 25 years, become a News24 subscriber as we strive to keep you informed, inspired and empowered.
    Join News24 today
    heading
    description
    username
    Show Comments ()
    Editorial feedback and complaints

    Contact the public editor with feedback for our journalists, complaints, queries or suggestions about articles on News24.

    LEARN MORE